See on tõestisündinud lugu palju aastaid tagasi, kui ise veel teismeline olin. Praegu meenutan seda kõike kerge muigega,
selline mõnus nostalgia.
Vanaema oli minu elus väga tähtis inimene. Minu isa suri, kui olin alles 6 aastane ning vanaema üritas seda igati kompenseerida,
olles nii toetav vanem kui sõbranna. Sain temaga peaaegu kõigest rääkida ning alati oli tema oma nõuannete ja elutarkusega olemas.
Tema aga ei olnud selline tüüpiline vanaema, kes küpsetas hõrgutisi ja kudus sokki. Vastupidi, köögis sai ta lihtsalt hakkama, ei midagi enamat.
Tavaliselt vanaemadest rääkides meenutavad kõik tema suurepäraseid hõrgutisi.
Minu vanaema seevastu oli väga hea õmbleja ja raamatupidaja ning kõige lahkem ja südamlikum inimene keda tean!
Paljud naabrid käisid tema juures oma muresid kurtmas ning arutamas. Lisaks eelnevale oli tal olemas hea huumorisoon
ja igati nooruslik hoiak.
Veel 70 a mängis ta meiega kulli ja hüppas üle diivani. Vot selline vanaema.
Niisiis oli vanaemal suur kolmetoaline korter ning viibisin päris palju tema juures. Võiks vist öelda, et vanaema kasvataski mind.
Tol ajal nagu mäletate või teate mobiilside puudus ja parimal juhul oli kodudes lauatelefon. Meil oli.
Niisiis, tirises ühel hetkel telefon. Kuna vanaema oli lähemal, jõudis tema enne telefoni juurde. Aset leidis järgnev dialoog.
„ Hallo“!
Teiselt poolt toru vastati
„Tsau vanamutt, mis teed?“
Vanaema oli hämmingus ja küsis imestunult
„Misasja?“
Nüüdseks sai helistaja ka aru, et midagi on valesti. Mitte ükski laps ei söandaks rääkida selliselt täiskasvanuga. See ei olnud võimalik.
Mõne aja pärast peale helistaja selgitusi, sai vanaema lõpuks aru, et see kõne polnud üldse temale mõeldud,
vaid helistajaks oli minu pinginaaber,
kes arvas, et räägib minuga. Kui see selgeks sai, ei olnud ta üldse pahane, vaid saime koos naerda, meie kõik kolm

Mõeldud, tehtud. Kui rahakott on raha täis, tuleb ju poodi minna! Preili hiilis vaikselt mammi rahakotiga uksest välja
ning läks lähimasse poodi jäätist ostma. Seda siis loomulikult poole rajooni lastele.
Kõht head magusat täis ja pool nägu jäätisega koos jalutas ta kodupoole.
Mammi oli algul veidi ehmunud kui avastasime, mis oli toimunud. Kui ta lõpuks sai aru, et kaotatud summa ei olnud kuigi suur,
hakkas ka tema naerma.
Tema oli kõige lahkem inimene maa peal, keda ma eales tundnud olen.

Selles on küsimus! Ühel kenal kevadõhtul oli meie linnas välja kuulutatud kontsert.
Tol ajal käis välikontserditel arvestatav hulk inimesi. Aga miks ka mitte, minna soojal õhtul välja ning nautida värskes õhus mändide all head muusikat. Meie olime noored, just täiskasvanuks saanud, pea laiali ja täis indu ja tegutsemistahet. Otsustasime kontserdist omal moel osa võtta ning omale väikest taskuraha teenida.
Tol ajal oli just nõuka ajast tulnud rahval meeled valla ning ahmiti endasse kõike, mida varem saada ei olnud ning seda igas mõttes.
Uut ja huvitavat oli järsku põske pista ning meie lauale ilmusid ka seni nii kättesaamatud eksootilised puuviljad-
banaanid. Sellist luksust sai omale lapsena lubada ainult mõned üksikud korrad, kus roheline punt koju toodi, seda kapis lina sees hoiti,
kuni viljad olid kollaseks ja küpseks saanud. Neid päevi sai siis loetud ja oodatud.
Nüüd aga oli kõik kättesaadav, osta ja söö palju jaksad.

Niisiis soetasime ürituseks omale kaks kasti ilusaid küpseid banaane, eesmärgiga kontserdil need maha müüa.
Tassisime banaanid tund enne kontserdi algust kohale ja hakkasime just müügikohta üles seadma,
kui tuli teade, et mingil põhjusel jääb üritus ära. No tore ja meil on käes banaanid, mis paari päeva pärast enam väärtust ei oma!
Hea plaan tõotas minna vett vedama enne, kui kõik üldse alata sai. Mida teha kahe kasti banaanidega???

Kindel oli see, et banaanid tuleb mingi nipiga maha müüa! Aga kuidas ja kus? Meil ei olnud müügikohta ega mingit kogemust.
Järele mõeldes jäigi ainult üks võimalus. Müüa tuleb seal, kus on inimesed.
Sõitsime linna ning panime keset tänavat banaanikastid maha ning hakkasime ükshaaval neid müüma.
Kui ilm oli soe, jalutasid inimesed ka õhtusel ajal linna peal ning kahe päeva jooksul õnnestus kõik banaanid maha müüa.
Ka endal sai isu korralikult täis söödud ja ülesanne, mis alles nii kipitav oli, sai täidetud.

Nii hakkas meie kaubandus arenema. Varsti olid meie letil tol ajal väga kuumad ja nõutud Snickers, Mars, Twix ja Bounty šokolaadid ja muud väikest nänni. Tol ajal oli elu ilus ja lihtne ja omal moel kõiki toimis.

Kuna meie laos on hulgaliselt mänguasju, siis oleme olnud mitmel korral ka oma letiga esindatud.
Pakkusime lastele ka väikest lõbustust-kalapüüki. Laste plastikust liivakast sai vett täis valatud ning õnged olid ka olemas.
Peab tunnistama, et see atraktsioon püüdis nii laste kui ka isade tähelepanu. Õnneks on sel ajal ka ilm mõnusalt soe ja solistada eriti tore.
Aga laadalt leiab veel muudki ägedat ja igav ei hakka kellelgi.

Ühel aastal aga juhtus nii, et õhtul käisime kohapeal, asjad olid pakitud ja hommikul oli vaja ainult bussi istuda ja kohale sõita.
Kell tiriseb kell 5 hommikul ja ……………väljas ladistab niimoodi vihma ja ka päevaks ei luba paremat.
Sellise ilmaga ei taha ninagi välja pista, kaubast rääkimata.
Mõelda mis jääks järgi pakenditest kui need laadal ära käivad? Meil on küll olemas vari, kuid see ei kaitse sellise ilma eest.
Kaks päeva tööd ja ettevalmistust, kus kaubad kokku korjati, kastidesse paigutati, hinnalipikud tehti jne läks kõik aia taha.
Noh, kaks päeva sai jälle lahti pakkida ja riiulitesse paigutada. Ettevõtja riskid ja rõõmud.

Igatahes tahan öelda, et kui Sinu kodus on mõni põnn või mitu ning murrad pead kuidas nende suve sisustada,
siis soovitan kindlasti tulla uudistama.
See on sündmus, mis sinu lapsele mällu sööbib kui vahva lapsepõlve mälestus. Meie mälestused on näha pildil.

Ühel ilusal ja päikeselisel suvepäeval tuli jälle ette võtta see tüütu tegevus, nagu ta seda ise nimetas – muru niitmine. Krunt oli suur ja seal kasvas lisaks lopsakale rohule veel muidki taimi, erinevad puud ja põõsad, kuhu tavalise muruniidukiga hästi ligi ei pääse. Seetõttu oli kasutuses ka trimmer. Läbi küla lookleva jõe kaldal olid mitmed majapidamised ja päris palju naabreid. Antud loos ristuvadki nende teed, meile kui lugejatele juba naljakal moel.

Niisiis oli naabritel väga suur, must ja hirmus sõbralik koer nimega Aadu. Me ikka naersime, et Aadu annab vasika mõõdu välja. Aadu oli aktiivne ja tegus koer, kes igal hommikul tegi külale ringi peale ja külastas kõiki naabreid. Ja nii ta käis oma koeraasja ajades ja nuhkides terve krundi läbi, märgistas oma piirkonda ning justkui mööda minnes kergendas oma keha ühe põõsa alla.
Ja kui onu oma trimmeriga sama põõsa alla jõudis ja sellest hunnikust sellega üle käis…. Võite ainult ette kujutada mis juhtus?!
Silmapilkselt oli ta üleni kaunistatud koera väljaheidetega, trimmer pihustas selle kenasti kõik laiali ka. Kuna tal prillid juhtusid ees olema, siis silmad olidki ainus puhas koht tema kehal.
Tiiiiina, kisas ta täiest kõrist. Tädi jooksis sellise hullumeelse hüüatuse peale kohale ning tardus soolasambaks. Koheselt ei tulnud tal ühtki sõna suust ja ma ei imesta ka. Kirumist oli aga veel pikka aega ja kaugele kuulda.
Vot mida kõike võib töö käigus juhtuda, aga nagu öeldakse“ tegijal juhtub nii mõndagi“.

Selle looga kuulutan muruniidukite hooaja avatuks! Õnneks tavalise niidukiga päris nii juhtuda ei saa ja laste omaga ammugi mitte.

Paari sõnaga siis minust ka….

Kõik algas aastal 2018, kui tegin omale konto ning lõin grupi Normaalse Hinnaga Mänguasjad. Tol ajal oli meie põhiliseks müügiartikliks Ungari tehases Dohanytoys toodetud mänguasjad.
Olime nende kaupade edasimüüjad Eestis. Meie Eesti ladu oli kaupa täis ning oli vaja leida ainult kliendid. Tasapisi tekkis ka huvi ja ka kliendid.
Kolm aastat olidki meie valikus ainult Dohanytoys mänguasjad, kuid rahvas hakkas küsima ka muud. Kuna nõudlus oli, hakkasime vaikselt sortimenti laiendama. Seetõttu sai muudetud ka grupi nimi, lihtsalt – Normaalse Hinnaga. Grupp kasvas jõudsalt ning on tänaseks jõudnud 20 600 liikmeni ja seda kõike 8 aastaga.

See on olnud tihe igapäevane töö, magamata ööd, pidev võitlus tähelepanu nimel, võistlus konkurentidega, tõestamaks, et oled ikka olemas ja usaldusväärne ning suudad pakkuda palju huvitavat hea hinnaga. Sa oled panustanud kaheksa aastat oma elust ja ühel päeval on see kõik kadunud, lihtsalt niisama, täiesti ootamatult ja ilma mingi põhjuseta. 9 jaanuaril 2026 blokeeris FB minu konto, lihtsalt niisama. Ja vastuseid küsida ei ole mitte kelleltki. Selline asi nagu klienditeenindus selles ettevõttes puudub, vähemalt Euroopas küll. Jah, on kurb!

Aga meie poolest ei ole tegelikult mitte midagi muutunud. Meie grupp erineb teistest samalaadsetest selle poolest, et enamik kaupa on kohe meie laos olemas ja tellimise peale tehti üsna harva. Teistel gruppidel on vastupidi- kõik tellisid vastavalt kliendi soovile.
Seetõttu on ka praegu meie ladu kaupa täis ning ootab nüüd samuti kliente, neid kellega oleme juba tuttavaid ning ka uusi.
Seda juba iseseisval ja sõltumatul platvormil- meie uues e-poes.

Kuna olin ootamatult ja tahtmatult olukorras, kus konto oli kinni, hakkasin uurima võimalusi. Grupp oli koheselt koomas, kõigil tekkis küsimus, miks Anne Li meile ei vasta, kus ta on, miks ta on kadunud ja kes on need teised kes nüüd grupis vastavad ja kirjutavad.
Aga ma ei saanud teile kirjutada ega vastata, ega ka postitada mitte midagi, kuigi oleksin seda tahtnud.
Tunnen ise, et olen oma inimesi alt vedanud, tahtmatult, kuid siiski. Oli inimesi, kes kirjutasid meilile, uurides mis olukord on ja kuidas edasi saab. Inimesed, kes on harjunud meilt ostma ja on nagu head tuttavad. See tegi südame soojaks ja andis energiat edasi minna. Inimene on sotsiaalne olend ja kui juhtub, et oled millesti järsku ära lõigatud, tekitab frustratsiooni.
Eriti veel, kui sa pole ise mingit põhjust andnud.

Otsides võimalusi edasi toimetamiseks ja oma konto tagasi saamiseks, tegin internetis uurimistööd ning peab mainima, et see teave,
millega kokku puutusin, lõi mind kergelt öeldult pahviks. Selgus, et ma pole üldse üksi ja kontosid suletakse juba eelmisest aastast massiliselt. Kui palju siis tegelikult on ühel inimesel privaatsust? Vastus on- ei olegi.
Meile ainult tundub, et on. See kõik on tegelikult pikem jutt ja teeme selle kohta blogisse eraldi artikli. Kunagi ei tea, millal keegi on samasuguse olukorraga silmitsi. Võin öelda, et see võimalus on väga suur ja suureneb iga päevaga.

NB! Hetkel saab minuga täiesti vabalt suhelda e-poes oleva chati kaudu.
Ikka täiesti olemas
Anne Li

Üldiselt

Karv kasvab juure alumisest osast, karvasibulast 0,3-0,5mm päevas. Karvasibulatel on kasvu ja puhkefaasid, mis vahelduvad omavahel. Need erinevad faasid mängivad karvade eemaldamise juures olulist rolli. Kõige edukam on depilatsioon siis kui karv on kasvufaasis. Sellisel juhul püsib tulemus kõige kauem. Karv peab olema vähemalt 0,5 cm, et eemaldamine oleks edukas.

Vajaminevad töövahendid

• vahend käte desinfitseerimiseks
• spetsiaalne aparaat vaha soojendamiseks
• vaha
• paber karvade eemaldamiseks
• depilatsiooniõli vahajääkide eemaldamiseks nahalt
• depilatsioonijärgne rahustav geel või emulsioon nahapõletike vältimiseks
• Võib kasutada vahendit karvakasvu vähendamiseks (spets kreem, seerum)

Piirkonnad, kus depilatsiooni teha

• jalad
• selg
• käed
• kaenlaalused-ei soovita algajatele ning üksi teha, kuna pole võimalik nahka korralikult pingutada ja seetõttu võib naha katki tõmmata
• bikiinipiirkond-ei soovita algajatele
• näopiirkond

Vahad ja nende erinevused-väike ülevaade mille vahel on valida

• läbipaistvad, kerged vahad-sobivad tegelikult igal pool kasutada. Enamasti on neid lihtne nahale kanda ja ka eemaldada. Suur miinus on see, et nad on “läbipaistvad”, mõnikord ei saa hästi aru kuhu on vaha juba kantud, eriti kui on nägemisega probleeme.
• suhkruvaha-mina ei ütleks, et on mingit vahet kas kasutada suhkruvaha või nö tavalist vaha mille kleepaineks on männivaik. Mingil määral valus on mõlema puhul. Kuigi mina enam ei nimetaks seda valuks mida ma tunnen nüüdseks. Olen vahatanud 23 aastat. Selle ajaga on karvakasv niivõrd vähenenud ja karv on nii õbluke, et selle eemaldamine enam valus ei ole.
• geelvaha -väga kerge ja õrn vaha. Igati meeldiv kogemus. Samuti läbipaistev nii, et märgata on vahel raske kuhu paber asetada.
• kreemjad vahad- soovitatakse tundlike piirkondade depileerimiseks, kuna vaha kleepub eelkõige karva külge, mitte nahale. Muutes protseduuri vähem valutumaks, olles pisut leebem. Osalt olen selle väitega nõus, osalt mitte. Kreemja vaha puhul peab tehnika olema õige ja temperatuur paigas. Vastasel juhul võib edukalt nahka vigastada, lisaks kõik kleepub ja venib. Kreemjas vaha peab olema korralikult soe, muidu kipub ta venima. Nahale kandes ei tohi seda liiga kõvasti kinni pressida, sest siis tõmbad osa nahka ka maha. Kui aga liiga kergelt vajutada, jääb osa vahast nahale ja loomulikult ka karvad. Õrna piirkonna puhul aga ei ole soovitav ühest kohast kaks korda või rohkem tõmmata. On plussid ja miinused. 

Protseduur- karvade eemaldamine sooja vahaga

1. Asetage vahapadrun selleks ettenähtud aparaati ja soojendage 40-50 minutit. Selleks, et protseduur oleks edukas ja vaha ei veniks ega jääks naha külge, peab vaha olema piisavalt soe.
2. Desinfitseeri käed! Selleks sobib kasutada apteekides müüdavaid vahendeid nagu Asept, Cutasept jne.
3. Kanna nahale depilatsioonieelne geel, mis valmistab naha ette seda puhastades ja niisutades. Eriti vajalik, kui nahk on kuiv (talvisel perioodil)- vastasel juhul on oht kohati nahka vigastada. Masseeri korralikult 1-2 minutit ja eemalda jäägid salvrätikuga. Kui seda pole, saab ka ilma hakkama.
4. NB! Vaha pealekandmisel peab nahk olema korralikult kuiv!
5. Enne protseduuri testige vaha temperatuuri väiksel piirkonnal
6. Kanna nahale soe vaha karvakasvu suunas
7. Aseta paber vahaga kaetud piirkonnale, vajuta paber käega korralikult vastu nahka, siluda ning eemalda kiire tõmbega vastassuunas ( eriti oluline kreemjate vahade puhul ning tundlikul piirkonnal). Jäta tõmbamiseks vaba ots 1,5-2 cm
8. NB! Oluline on meeles pidada, et enne paberi eemaldamist, peab nahka teise käega korralikult pingutama vahaga kaetud piirkonna alguspunktist
9. Kui nahale jääb peale paberi eemaldamist vahajääke, võib need sama paberi teise poolega kergelt nahale vajutades kokku koguda. Juhul kui nahale jääb veel karvu, mida tahaksite eemaldada, võib protseduuri korrata samal piirkonnal kuid mitte rohkem kui üks kord ning ainult sellisel juhul kui teil pole tundlik nahk. Üldiselt ei soovita seda teha.
10. Nahk puhastada spetsiaalse õliga, masseerides paar minutit. Jäägid eemaldada salvrätikuga.
11. Selleks, et vältida põletike teket, kanna masseerides nahale rahustav ja põletikuvastane geel või emulsioon.

Miks jääb vaha naha külge? Võimalikud põhjused

• Vaha on liiga jahe, st vale temperatuur
• Vale tehnika. Vaha peab korralikult kinni vajutama, vajadusel võib paberil hoida kätt mõned sekundid enne paberi eemaldamist. Eriti oluline meeles pidada kreemjate vahade puhul ning tundlikul piirkonnal, kust ei ole soovitav mitut korda depileerida.

Nb! Meelespea peale depilatsiooni! Mida ei tohiks teha 48 tunni ehk 2 päeva jooksul peale depilatsiooni !

• Ei ole soovitav minna kuuma dušši alla, vanni, sauna
• Vältida päevitamist, solaariumit
• Kanda nahale antiperspirante (kaenlaaluste puhul)

Kodune hooldus

Karva kasvades ja karva tungides läbi naha võib tekkida sügelus, mida saab edukalt leevendada kuivharjamisega ja kreemitamisega. Võib esineda karvatupe sarvestumist, st karv ei pääse korralikult naha pinnale ja kasvab sissepoole. Probleemi saab samuti ära hoida kuivharjamisega, mis eemaldab surnud naharakud. Ära seda tee enne kui protseduurist on möödas vähemalt 2 päeva. Vajadust pole enne 1 nädalat( juhul kui kuivharjamisel pole teine mõte, näiteks üldine kehahooldus,)

Koostas kosmeetik Anneli Kangur